active
Bureniamàpa.
Burenia ságo micu na nortox Ócane Pásfike, bý másxu Ałutsxí. Kescerý ságo Uxykascar. Kaxwyñyq ofisal e'e Bureniaxe pó Eñlixe. Populàtsia ságo 138.977.
Isträ
Siłéma kå Bureniñ më'o neságo xyrýkà. Qìste å Eskimå-Ałut, men ók qìste å Tsukcì. Ñûrte ixem xýtano o'åsi łÿpe, men zîwa pó miñlì skårfù. Pëstì kåpe li qyscivír såskù ságona takavíhki så xýlimÿ pêrixà łpïn ñÿtoqìriqë. Q'oscì qòts jur p'à mogás mìslÿk.
1100-xytqåz, Burenia invàdérùstìdit Japânù. Japântâle càllùnat mykefötakavíhki dijålektå men kànudit skrìvi, p'à qìmóñdit å skrìvi Transitsionáldijålektå. Mànat vèliki voinu som Burenia gàñidit pá Japântâle som nenårtit görivit takavíhki suisída å åkrykù Łátoskù Kòbù.
T'àqë pôrcù 1800-xytqå, takavíhki Amerikánaqë pòxfisiviq å "cìvilisàtsimàkù" Bureniatâle, men xñýtiqåvit bàra pá ságonaq åfułì, p'à nåra tâle flýdù ût Bureniki å Mårasù.[1] Haxat'án sqåriqù sénar Amerikánaqë łëmnìqi å Bureniù.
Łátosko
Burenia pégë èrô man cjë łátosko p'à ałe nełátosko.
Ékonómia
Kantó kí Bureniù ságo fòglë. T'án fòglë mágo 100 bîrac.
Militár
Burenia ma armia 5.000 soldátaqan. Armia ma qyto uscbuqë, ságoq łátoskìálki subarmiaqë.